Ülepinge kaitse ja välgusisalduse kaitse
-
Piksekaitse juhend: kuidas kaitsta hoonet ja elektriseadmeid
Piksevool ulatub kümnete, harvadel juhtudel sadade kiloamprite. Otsene löök võib katuse läbi lüüa ja põhjustada tulekahju, kaudne löök – liini või hoone lähedusse – toob aga elektri- ja andmevõrgu kaudu kaasa liigpinge, mis põletab läbi katla automaatika, inverteri, arvutid ja LED-valgustid. Seetõttu koosneb kaitse kolmest kihist: välispiksekaitse (piksevarras ja allaviigud), maandus koos potentsiaaliühtlustusega ning liigpingepiirikud (SPD) kilpides. Ükskõik millise kihi puudumine jätab kaitsesse lünga.
Sinine – teave Roheline – kasu teile Oranž – ⚠ kontrollige Punane – ⚡ ohutus ja veadSisukord- Mida vajate? Kiirvalik
- Kolm kaitsekihti ja millal neid vaja on
- Passiivne või aktiivne (ESE) piksevarras
- Mitu meetrit ESE piksevarras tegelikult kaitseb
- Liigpingepiirikud T1, T2, T3
- Piiriku valik 4 sammuga
- Päikeseelektrijaam, andmeliinid, LED
- ⚠ Mida enne ostu kontrollida
- ✗ Levinumad vead
- Skeem: piiriku ühendamine – vale ja õige
- KKK
Mida vajate? Kiirvalik
Olukord Lahendus Kust leida Elamu ilma piksevardata, elekter maakaabliga T2 piirik peakilbis (In ≥ 5 kA, soovitame 20 kA), vajadusel T3 tundlike seadmete juures T2 4P 20 kA · T3 Maja toidetakse õhuliinist, avatud asukoht, ümbruse kõrgeim hoone Meie soovitus – kombineeritud T1+T2 sisestuses (Iimp 5–12,5 kA pooluse kohta); kaaluge välispiksekaitset T1+T2 4P 7 kA Piksevardaga (välispiksekaitsega) hoone Kohustuslik T1 (enamasti kombineeritud T1+T2) sisestuses, Iimp ≥ 12,5 kA pooluse kohta, kui projekt ei näe ette teisiti; T2 alamkilpides T1+T2 4P 12,5 kA Maja, garaaž, saun – vaja on välispiksekaitset Passiivsed Franklini vardad, allaviigud, maandus; koos sellega – T1+T2 kilbis Passiivsed piksevardad Suur katus, talu, ladu, avatud territoorium Aktiivne (ESE) piksevarras NF C 17-102 järgi – kaitseala valitakse piksekaitse taseme ja kõrguse järgi Aktiivsed piksevardad Päikeseelektrijaam katusel või maapinnal DC-piirik inverteri juures (T2; T1+T2, kui eraldusvahemik piksevardani ei ole tagatud) ja AC-piirik DC 1000 V T2 · DC T1+T2 Internet, videokaamerad, LED-tänavavalgustid Andmeliinide (RJ45) ja LED-piirikud seadmete juures RJ45 CAT6A · LED Maandus, allaviigud, kinnitus, ühendused Vardad, lindid, traadid, mastid, latid, termiitkeevitus – üksikasjalikult komponentide juhendis Komponentide juhend Mida võidate õige valikuga- Piksevool juhitakse maasse ettenähtud teed mööda, mitte läbi katuse, seinte või elektripaigaldise.
- Katel, soojuspump, inverter, väravaautomaatika ja arvutid lähevad pärast äikest palju harvemini rikki.
- Eri kilpides olevad piirikud töötavad koordineeritult, astmeliselt, mitte üksteise arvelt.
- Pärast tormi on lihtne kontrollida: indikaator näitab, milline moodul tuleb vahetada.
Kolm kaitsekihti ja millal neid vaja on
1. Välispiksekaitse
Püüdur (varras, võrk või ESE) võtab löögi vastu, allaviigud juhivad voolu alla→2. Maandus ja potentsiaaliühtlustus
Vool hajub pinnasesse; kõik metallist sisestused ja PE on ühendatud peamaanduslatil→3. Liigpingepiirikud
T1 sisestuses → T2 kilpides → T3 seadmete juures: iga aste vähendab liigpingetKiht Mille eest kaitseb Millal vaja Välispiksekaitse Otsene löök: tulekahju, katuse ja konstruktsioonide kahjustused Kui seda nõuab projekt, ehitise kasutusotstarve või kindlustusandja või kui riskihindamine EVS-EN 62305-2 järgi näitab, et risk on liiga suur (kõrged, üksikud, avalikud hooned, heinaga abihooned, tanklad) Maandus ja potentsiaaliühtlustus Ohtlikud potentsiaalide erinevused metallosade vahel, sammupinge Alati: ilma selleta ei toimi ei piksevarras ega piirikud Liigpingepiirikud (SPD) Elektri-, andme- ja antenniliinide kaudu saabuvad liigpinged EVS-HD 60364-4-443 nõuab liigpingekaitset, kui tagajärjed on seotud inimeste eluga, avalike teenustega, äri- või tööstustegevusega ja suurte inimrühmadega; muudel juhtudel – riskihindamise järgi. Kui hoonel on piksevarras, on T1 sisestuses kohustuslik ⚠ Piksevarras ilma piirikuteta seadmeid ei kaitse – vastupidi, löögi ajal tõuseb hoone maanduse potentsiaal sisestusjuhtidega võrreldes sadu kilovolte ning PE- ja faasijuhtide vahel võib tekkida läbilöök. Seetõttu ei ole pärast välispiksekaitse paigaldamist T1 piirik sisestuses valik, vaid vajadus.Passiivne või aktiivne (ESE) piksevarras
Omadus Passiivne (Franklini varras, võrk) Aktiivne (ESE) Standard EVS-EN 62305-3 (veereva kera, kaitsenurga, võrgu meetod) NF C 17-102 (EVS-EN 62305 ESE-d ei hõlma) Kaitseala Ühe varda kohta väike – katus kaetakse mitme varda või võrguga Ühe masti kohta suurem (Rp arvutatakse ΔT, kõrguse ja piksekaitse taseme järgi) Allaviikude arv Perimeetri järgi: allaviikude vahekaugus 10 m (I–II tase), 15 m (III), 20 m (IV); vähemalt 2 Vähemalt 2 iga ESE kohta (NF C 17-102) Kuhu sobib kõige paremini Majad, garaažid, korstnad, katuseseadmed, väikesed hooned Suured lamekatused, talud, laod, avatud territooriumid, ajaloolised hooned (vähem elemente fassaadil) Millele tähelepanu pöörata Rohkem elemente ja paigaldustööd Kontrollige, kas ESE on teie projekteerijale, tellijale või kindlustusandjale vastuvõetav Piksekaitse tasemed EVS-EN 62305-3 järgi
Tase (LPL) Veereva kera raadius Võrgusilm Tüüpilised objektid I 20 m 5 × 5 m Plahvatusohtlikud alad, haiglad, sidekeskused II 30 m 10 × 10 m Tundlike seadmetega avalikud ja tööstushooned III 45 m 15 × 15 m Elu-, abi- ja bürohooned IV 60 m 20 × 20 m Madala riskiga ehitised Taseme määrab projekteerija riskihindamise alusel (EVS-EN 62305-2). Objektide näited on orienteeruvad.
Mitu meetrit ESE piksevarras tegelikult kaitseb
Aktiivse piksevarda kaitseraadius Rp ei ole püsiv suurus. NF C 17-102 järgi sõltub see kolmest tegurist: eelvoolu ajalisest eelisest ΔT (µs), kõrgusest h kaitstava pinna kohal ja piksekaitse tasemest. Arvutuses kasutatakse ΔT väärtust kuni 60 µs, isegi kui tootja deklareerib rohkem.
ΔT Rp, I tase (h = 5 m) Rp, IV tase (h = 5 m) 30 µs ≈ 48 m ≈ 71 m 45 µs ≈ 63 m ≈ 89 m 60 µs (suurim arvutuslik) ≈ 79 m ≈ 107 m Kuidas arvutatakse (NF C 17-102, kui h ≥ 5 m)
Rp = √(h × (2D − h) + ΔL × (2D + ΔL)), kus ΔL = 10⁶ m/s × ΔT ja D = 20 / 30 / 45 / 60 m (I / II / III / IV tase).
Näide: ΔT = 60 µs → ΔL = 60 m; I tase, h = 5 m → Rp = √(5 × 35 + 60 × 100) = √6175 ≈ 79 m.
Kõrgus h mõõdetakse ESE tipust kaitstava pinnani (nt katuseharjani), mitte maapinnani. Kui h on 2 kuni 5 m, on Rp väiksem ja see võetakse standardi tabelist; h ei tohi olla alla 2 m.⚠ Toote nimetuses olev arv („30 m“, „60 m“, „R100m“) näitab enamasti ΔT-d või tootja deklareeritud raadiust kõige soodsamates tingimustes (IV tase, suur kõrgus). Projekteerimisel arvutage oma piksekaitse taseme ja tegeliku h järgi. Kui deklareeritud ΔT on suurem kui 60 µs, kasutage arvutuses ikkagi 60 µs. Kaitsealadest ja kogu süsteemist lähemalt – komponentide juhendis.Liigpingepiirikud T1, T2, T3
Tüüp Katselaine ja parameeter Kuhu paigaldatakse Meie tooted T1 (I klass, B) 10/350 µs, Iimp – osaline piksevool Peakilpi, kui hoonel on piksevarras või õhuliin T1+T2 piirikud T1+T2 (B+C) Nii Iimp (10/350) kui ka In (8/20) – üks seade täidab mõlema astme ülesannet Peakilpi, kui kaitstavad seadmed asuvad sisestuse lähedal – levinuim lahendus majadele ja väikestele objektidele FLP12.5 4P · A51-SPD02 4P T2 (II klass, C) 8/20 µs, In ja Imax Sisestusse (kui piksevarrast pole) ja jaotuskilpidesse MOP4-C 4P · SLP40 4P T3 (III klass, D) Kombineeritud laine Uoc (1,2/50 µs ja 8/20 µs) Tundlike seadmete juurde, kui need on T2-st kaugemal kui ~10 m kaablit T3 Up 1,2 kV · T2+T3 4P ⚠ „T1“ piirikul peab olema märgitud Iimp (10/350 µs). Kui tootekaardil või korpusel on märgitud ainult In ja Imax (8/20 µs), on need T2 parameetrid. Ärge kasutage sellist piirikut T1-na piksevardaga hoones enne, kui olete kontrollinud tootja andmelehte – küsige meilt, saadame selle.Piiriku valik 4 sammuga
1. Võrgusüsteem
TN-C – 3P; TN-S – 4P; TT – „3+1“ (3 varistori L–N ja sädevahemik N–PE); ühefaasiline – 1P+N→2. Uc
230/400 V võrgu puhul Uc ≥ 1,1 × 230 V = 253 V → standardselt 275 V. IT-võrgu puhul Uc ≥ liinipinge→3. Vool
T1: Iimp ≥ 12,5 kA pooluse kohta (piksevardaga); T2: In ≥ 5 kA (miinimum), praktikas 20 kA→4. Up
Kaitsetase koos juhtmete pingelangusega peab olema väiksem kui seadmete impulsstaluvuspingeLiigpingekategooria (230/400 V) Seadmete impulsstaluvuspinge Näited IV 6 kV Sisestus, arvestid III 4 kV Jaotuskilbid, lülitid, statsionaarsed mootorid II 2,5 kV Kodumasinad, tööriistad I 1,5 kV Tundlik elektroonika (arvutid, kontrollerid) Kuidas hinnata tegelikku kaitsetaset
Seadmeteni jõuab mitte ainult piiriku Up, vaid ka pingelang ühendusjuhtmetes – arvestage umbes 1 kV iga meetri kohta (EVS-HD 60364-5-534). Up(ef) ≈ Up + 1 kV/m × (a + b), kus a – juhe faasist piirikuni, b – piirikust PE-latini.
Näide: Up = 1,5 kV, a + b = 0,5 m → Up(ef) ≈ 2,0 kV – sobib II kategooria seadmetele (2,5 kV). Sama piirik 1,5 m juhtmetega → ≈ 3,0 kV – II kategooria seadmeid see enam ei kaitse.Päikeseelektrijaam, andmeliinid, LED
Objekt Mida paigaldada Oluline Päikeseelektrijaam (DC-pool) DC T2 1000 V; kui eraldusvahemik piksevardani ei ole tagatud – DC T1+T2 Piiriku Ucpv ≥ stringi suurim pinge Voc kõige külmemal päeval; vahelduvvoolupiirikut ei tohi DC-ahelas kasutada Päikeseelektrijaam (AC-pool) T2 (või T1+T2) inverteri juures ja sisestuses Inverter on süsteemi kõige kallim ja tundlikum osa Internet, videokaamerad RJ45 CAT6A piirik seadme juures Piiriku PE ühendatakse lühikese juhtmega sama maandusega kui seade LED-tänava-, õue- ja laovalgustid LED-piirik valgustis või postis Pikad välisliinid on pärast äikest LED-toiteplokkide rikete kõige sagedasem põhjus ⚠ Mida enne ostu kontrollida
Kibirkštis: „Panime katusele piksevarda, kilpi panime kõige odavama piiriku. Pärast tormi põles katel ikkagi läbi…“Mida kontrollida Miks Kas hoonel on (või tuleb) piksevarras Sellest sõltub, kas sisestuses on vaja T1 või piisab T2-st Võrgusüsteem (TN-C, TN-S, TT) ja pooluste arv TT-võrgus võivad 4 varistori „3+1“ asemel põhjustada lekkevoolu PE-sse, RCD rakendumisi ja varistori läbilöögil ohtlikku pinget PE-juhis Iimp (10/350) piiriku tootekaardil Ilma selleta on „T1“ vaid silt Up ja asukoht kilbis Juhtmed piirikuni ja sealt PE-ni – võimalikult lühikesed, kokku mitte üle 0,5 m Eelkaitse Tootja märgib piiriku ette lubatud suurima kaitsme; kui sisestuse kaitse on suurem, vajab piirik oma kaitset Vahetatavad moodulid ja indikatsioon Pärast lööki vahetatakse ainult moodul, mitte kogu piirik; kaugsignaalkontakt teatab rikkest ESE: piksekaitse tase ja kõrgus h Raadius nimetuses ≠ raadius teie objektil ✗ Levinumad vead
Viga Tagajärg Piksevardaga hoone, sisestuses aga ainult T2 T2 ei talu osalist piksevoolu, põleb ise läbi ega kaitse seadmeid Piirik on ühendatud pikkade juhtmetega (1–2 m) või PE on viidud kaugele klemmile Iga meeter lisab ~1 kV – seadmed saavad liigpinge, kuigi piirik „töötab“ Piirik ainult alamkilbis, sisestuses – mitte midagi Liigpinge läbib arvesti, sisestuse ja teised liinid TT-võrku on paigaldatud 4P piirik ilma N–PE sädevahemikuta Lekkevool PE-sse, RCD rakendumised, varistoride ülekuumenemine; varistori läbilöögil – ohtlik pinge PE-juhis ESE on valitud nimetuses oleva „R100 m“ järgi, ilma taseme ja kõrguse järgi ümber arvutamata Osa katusest jääb kaitseta Piksekaitse allaviik on kaablitele, antennidele, metalltorudele liiga lähedal (eraldusvahemik s ei ole tagatud) Sädelahendus paigaldisse – tulekahju ja läbipõlenud seadmed Piksekaitse, elektripaigaldise ja side jaoks eraldi maandurid, mis ei ole omavahel ühendatud Löögi ajal tekib nende vahel kümnete kilovoltide suurune potentsiaalide erinevus ⚡ Piirikut vahetatakse või ühendatakse sisestust välja lülitamata Elektrilöögi ja elektrikaare oht 
⚡ Ohutu paigaldus – Fazė nõuanne
Tehke peakilbi töid ainult pärast sisestuse väljalülitamist ja pingeta oleku kontrollimist; arvestieelset osa tohib välja lülitada ainult võrguettevõtja. Äikese ajal ärge töötage piksevarda, allaviikude, katuse ega sisestuse juures. Paigaldage piirik sisestuse ja peamaanduslati lähedale, vedage juhtmed lühidalt ja otse, ilma silmusteta. Pärast iga tugevat tormi kontrollige piirikute indikaatoreid. Piksekaitsesüsteemi paigaldab ja mõõtmised (maandustakistus, ühenduste pidevus) teeb kvalifitseeritud spetsialist.☝ Elsprendimai.eu soovitab- Tellige koos T1+T2 piirikuga potentsiaaliühtlustuslatt – ilma selleta lühikest PE-ühendust ei tee.
- Piksekaitsesüsteemile – piksetabamuste loendur: näete, mitu korda süsteem on rakendunud ja millal piirikuid kontrollida.
- Usaldusväärseteks pikaajalisteks ühendusteks pinnases – termiit- (eksotermiline) keevitus.
- Kuumenenud ühendused kilbis ja kahjustatud liited näitab termograafiline uuring ja ülevaatus drooniga.
- Vajate komplekteeritud peakilpi koos piirikutega? Paneme selle kokku teie skeemi järgi.
Skeem: piiriku ühendamine – vale ja õige
Kibirkštis: „Piirik on kilbis olemas, indikaator roheline, aga soojuspumba kontroller on pärast äikest surnud. Kuidas nii?“
Fazė: „Sest oluline pole ainult see, milline piirik on, vaid ka see, kuidas see on ühendatud. Vaata.“✗ VALE① Piksevardaga hoone, sisestuses – ainult T2↓② Juhtmed L → SPD ja SPD → PE: 0,8 m + 0,7 m = 1,5 m↓③ Piiriku PE on viidud alamkilbi klemmile, mitte peamaanduslatile↓ ⚡ löök④ Kontroller 25 m kaugusel kilbist, ilma T3-ta – saab ≥ 3 kV (liini võnkumiste tõttu – kuni ~2 korda rohkem)✓ ÕIGE① Sisestuses T1+T2, Iimp 12,5 kA pooluse kohta↓② a + b ≤ 0,5 m või V-ühendus (klemm läbi piiriku)↓③ PE – otse maandusega ühendatud peamaanduslatile↓ ⚡ löök④ Kontrolleri juures – T3; seadmeni jõuab pinge, mis on madalam kui selle impulsstaluvuspingeMiks nii – selgitus skeemi numbrite järgi- ①: piksevardaga hoones voolab sisestuse kaudu osa piksevoolust (10/350 µs laine). T2 piirikut on katsetatud ainult 8/20 µs lainega, seetõttu ei talu see sellist energiat. T1+T2 piirik, mille Iimp ≥ 12,5 kA pooluse kohta, juhib selle PE-sse.
- ②: löögi ajal tekib juhtmetes umbes 1 kV pingelang iga meetri kohta. Vale: Up 1,5 kV + 1,5 m × 1 kV ≈ 3,0 kV. Õige: 1,5 kV + 0,5 m × 1 kV ≈ 2,0 kV. V-ühendus (kui juhe läheb piiriku klemmile ja sealt edasi) vähendab seda pingelangu veelgi.
- ③: piirik peab juhtima voolu samasse punkti, millega on ühendatud kõik metallosad ja maandus. Vastasel juhul tekib PE ja teiste metallosade vahel potentsiaalide erinevus.
- ④: kui seade on T2-st kaugemal kui ~10 m kaablit, tekivad liinis võnkumised ja pinge võib seadme otsas suureneda. Seadme juurde lühikeste juhtmetega ühendatud T3 (Up 1,2 kV) vähendab pinge tasemeni, mida tundlik elektroonika talub (I kategooria – 1,5 kV).
⚠ Skeem on soovituslik. Kontrollige piirikute tüüpi, voolu ja ühendusviisi tootja juhendi ja projekti järgi. Paigalduse teeb ja selle eest vastutab kvalifitseeritud elektrik. UAB „Elektrotechnikos sprendimai“ ei vastuta ühendamise ega võimalike vigade eest.KKK
Kibirkštis: Mul on piksevarras. Kas sisestuses piisab T2 piirikust?
Fazė: Ei. Välispiksekaitsega hoones on sisestuses vaja T1 (enamasti kombineeritud T1+T2) piirikut, mille Iimp on vähemalt 12,5 kA pooluse kohta, kui projekt ei näe ette teisiti. T2 sellist voolu ei talu.
Kibirkštis: Piksevarrast mul pole, aga maja toidetakse õhuliinist. Mida valida?
Fazė: Miinimum – T2 sisestuses (In ≥ 5 kA, parem 20 kA). Kuna õhuliini võib pikne tabada otse, soovitame kombineeritud T1+T2 piirikut, mille Iimp on 5–12,5 kA pooluse kohta: hinnavahe on väike, kuid piirik talub ka osalist piksevoolu (10/350 µs).
Kibirkštis: Kas aktiivne piksevarras on parem kui passiivne?
Fazė: Mitte igal juhul. ESE võimaldab ühe mastiga kaitsta suuremat ala, mistõttu on see mugav suurte katuste ja territooriumide jaoks. Kuid see projekteeritakse NF C 17-102 järgi ja EVS-EN 62305 seda ei hõlma, seega kooskõlastage enne ostu projekteerija või kindlustusandjaga. Majale või garaažile on sageli lihtsam ja odavam lahendus mõni Franklini varras.
Kibirkštis: Kas liigpingepiirik kaitseb otsese pikselöögi eest majja?
Fazė: Ei. Piirik kaitseb seadmeid juhtmetes esinevate liigpingete eest. Otsese hoonesse tabava löögi eest (tulekahju, katusekahjustused) kaitseb ainult välispiksekaitse koos maandusega.
Kibirkštis: Kuidas teada, et piirik tuleb vahetada?
Fazė: Enamikul piirikutel on indikaatoraken: roheline – korras, punane – moodul tuleb vahetada. Vahetatakse ainult moodul, nt V20 moodulid. Kaugsignaalkontaktiga mudelid saavad rikkest teatada valvesüsteemile või kontrollerile.
Kibirkštis: Kas iga pistikupesa jaoks on vaja T3?
Fazė: Ei. T3 paigaldatakse tundlike ja kallite seadmete juurde (server, katla või soojuspumba kontroller, videosalvesti), eriti kui need asuvad T2-ga kilbist kaugemal kui ~10 m kaablit. Ilma T1/T2-ta kilbis ei ole üksik T3 tõhus ja võib kiiresti rikki minna – see on mõeldud ainult jääkpinge summutamiseks.
Kibirkštis: Milline peab olema maandustakistus?
Fazė: Piksekaitse jaoks soovitab EVS-EN 62305-3, et maanduri takistus oleks võimaluse korral alla 10 Ω (mõõdetuna madalal sagedusel), kuid kõige olulisem on, et maandur oleks sobiva konfiguratsiooniga ja ühendatud kogu hoone potentsiaaliühtlustussüsteemiga. Vardad, lindid ja ühendusviisid leiate komponentide juhendist.
Allikad: EVS-EN 62305-1…4 (piksekaitse); NF C 17-102:2011 (aktiivsed piksevardad, Rp arvutus, ΔT ≤ 60 µs); EVS-HD 60364-4-443 (kaitse atmosfääriliste ja lülitusliigpingete eest); EVS-HD 60364-5-534 (liigpingepiirikute valik ja paigaldamine); EVS-EN 61643-11 (madalpinge piirikud, T1/T2/T3 katsetused); EVS-EN 61643-31 (fotoelektriliste süsteemide DC-piirikud); elsprendimai.eu tootekaartide tehnilised andmed. Kontrollitud 2026-10-17.
Saatke objekti andmed – valime kogu komplekti
Märkige hoone mõõtmed, katuse tüüp, kas hoonel on piksevarras, võrgusüsteem (TN-C, TN-S, TT) ja milliseid seadmeid on vaja kaitsta. Pakume välja piksevarda, allaviigud, maanduse ja piirikud igale kilbile – koos hinnaga.
Küsi pakkumist →
