Piksekaitse | maandussüsteemi komponendid | vardad | ühendused | kinnitusvahendid | paigaldustarvikud
-
Piksekaitse juhend: kuidas koostada süsteem, mis tõesti töötab
Siin on kiirvalik olukorra järgi, kaitsetsoonid meetrites, kogu süsteemi skeem koos selgitustega, materjalide sobivus, levinumad vead ja vastused olulisematele küsimustele.
Värvide tähendus: ■ teave · ■ kasu, lahendus · ■ ⚠ kontrollige · ■ ⚡ ohutus, vead
Sisukord: Mida te vajate? · Kaitsetsoonid · Kogu süsteem · Materjalid · Mida kontrollida · Vead · KKK · AllikadMida te vajate? Kiirvalik
Olukord Lahendus Kust otsida Kaldkatusega elamu Passiivne püüdur katuseharjal, 2 allaviiku Ø8 mm, mõõteühendused, A-tüüpi maandur, T1+T2 kilbis Passiivsed, Traat, Vardad Lamekatus ilma katust läbistamata Püüdurid ja mastid betoonalustel, betooniga täidetud traadihoidikud Betoonalused, Hoidikud Suur ladu, talu, avatud ala Aktiivne (ESE) piksevarras mastil – suur raadius ühe püüduriga Aktiivsed, Mastid Päikeseelektrijaam katusel Moodulid tsoonis, eraldusvahemik s püüduritest ja allaviikudest (EVS-EN 62305-3), DC- ja AC-liigpingepiirikud T2 liigpingepiirikud, Püüdurid Kõva või kivine pinnas Keermestatud vardad teravikotsikuga, löögipea perforaatorile Otsikud, Löögipead Vaja mõõta ja hooldada Kontrollkarp mõõteühendusega igale allaviigule, piksetabamuste loendur Kontrollkarbid, Loendurid Ühendused pinnases Eksotermiline keevitus või korrosioonikaitselint Eksotermiline keevitus, Lindid Elektroonika kaitse majas T1+T2 peakilbis, T2 rühmakilbis, T3 seadmete juures, andmesideliinide liigpingepiirikud T1+T2, T2/T3 Kogu ahel ühest kataloogist – sobivad materjalid ja läbimõõdud
Piksekaitse on nii tugev, kui tugev on selle nõrgim ühendus. Meilt leiate mastid, traadi, hoidikud, ühendused, kontrollkarbid (mõõtekarbid) ja maanduse, mis on omavahel sobitatud Ø8 mm traadile ja Ø14,2–20 mm varrastele – enam ei pea otsima, kas „sobib”. Saatke hoone mõõtmed või projekt – valime komplekti.
Mitu meetrit piksevarras kaitseb
Kaitsetsoon sõltub kolmest asjast: kui kõrgele ulatub püüduri tipp kaitstavast pinnast (h), milline on kaitseklass (I–IV) ja milline on piksevarda tüüp. Tabelites on tsooni raadius kaitstava pinna tasandil, meetrites.
Kaitseklassid (EVS-EN 62305-3)
Klass Veereva kera raadius R Püüdurvõrgu silm Tüüpiline vahekaugus allaviikude vahel I 20 m 5 × 5 m 10 m II 30 m 10 × 10 m 10 m III 45 m 15 × 15 m 15 m IV 60 m 20 × 20 m 20 m Klassi määrab projekteerija riskihinnangu põhjal (EVS-EN 62305-2). Elamutele rakendatakse enamasti III või IV klassi.
Passiivne (Franklini) piksevarras – raadius r, m
h pinnast kõrgemal I klass II klass III klass IV klass 1 m 6 8 9 11 2 m 9 11 13 15 3 m 11 13 16 19 4 m 12 15 19 22 5 m 13 17 21 24 6 m 14 18 22 26 8 m 16 20 26 30 10 m 17 22 28 33 Veereva kera meetod (EVS-EN 62305-3): r = √(h·(2R − h)), eraldi püüdur tasase pinna kohal. Kõrgem objekt katusel (korsten, antenn) mahub tsooni väiksema raadiusega. Laiematel katustel kombineeritakse mitut püüdurit või püüdurvõrku.
Aktiivsed (ESE) piksevardad – kaitseraadius Rp, m, kui h = 5 m
Mudel ΔT, µs I II III IV Tootja kataloogis FOREND F10120 (PETEX-S) 30 48 55 63 71 – FOREND F10105 (EU-M) 45 63 71 81 89 – FOREND F10117 (PETEX-M) 45 63 71 81 89 – FOREND F10110 (EU) 60 79 86 97 107 – FOREND F10115 (PETEX-L) 60 79 86 97 107 – LAP CX-040 22 39 46 54 61 Rp 53 m LAP CX-070 31 49 56 65 72 Rp 65 m LAP BX-125 40 58 65 75 84 Rp 74 m LAP BX-175 63* 79 86 97 107 Rp 100 m LAP AX-210 82* 79 86 97 107 Rp 120 m LAP DX-250 96* 79 86 97 107 Rp 134 m NF C 17-102:2011: Rp = √(h·(2r − h) + ΔL·(2r + ΔL)), kui h ≥ 5 m; kui h on 2 kuni 5 m, Rp = h·Rp(5)/5. ΔL (m) = ΔT (µs), r = 20 / 30 / 45 / 60 m (I–IV). * Arvutuses rakendatakse kuni 60 µs, seetõttu on suurema ΔT-ga mudelitel Rp siin väiksem kui tootja kataloogis. Kataloogi Rp on tootja andmed tema määratud tingimustel.
Kuidas Rp muutub sõltuvalt kõrgusest (III / IV klass), m
h pinnast kõrgemal ΔT 30 µs ΔT 45 µs ΔT 60 µs 2 m 25 / 28 32 / 36 39 / 43 3 m 38 / 43 48 / 54 58 / 64 4 m 51 / 57 64 / 72 78 / 85 5 m 63 / 71 81 / 89 97 / 107 6 m 64 / 72 81 / 90 97 / 107 8 m 65 / 73 82 / 91 98 / 108 10 m 66 / 75 83 / 92 99 / 109 Kuidas arvutada: kaldkatuse ja korstnaga majale paigaldate passiivse püüduri nii, et tipp oleks 3 m katuseharjast kõrgemal. III klassi puhul r ≈ 16 m harja tasandil: see katab ~32 m pikkuse harja, kui püüdur on keskel. Aktiivne piksevarras ΔT 60 µs, mille tipp on 5 m kaitstavast katusepinnast kõrgemal, annab III klassi puhul Rp ≈ 97 m – üksi võib see kaitsta suurt ladu või talu. Piksevardad leiate: passiivsed, aktiivsed (ESE).
⚠ Oluline teave aktiivsete piksevarraste kohta: EVS-EN 62305 sari ESE-piksevardaid ei hõlma, neid projekteeritakse Prantsuse standardi NF C 17-102 järgi. ESE sobivuse üle otsustavad projekteerija ja tellija. ESE tipp peab olema vähemalt 2 m kaitstavast pinnast kõrgemal.Skeem: kogu süsteem ülevalt maani
Piksevarras juhib otsese löögi maasse, kuid osa piksevoolust jõuab maanduse ja sisendite kaudu elektri-, antenni- ja andmesideliinidesse. Seetõttu täiendavad välist piksekaitset alati liigpingepiirikud – violetsed LPZ-tsoonid näitavad, kuidas iga aste ülekoormust vähendab. Numbrid skeemil vastavad selle all olevatele selgitustele.
KibirkštisPiksevarda panime, maandasime – kas sellest piisab?
FazėEi piisa. Piksevarras kaitseb hoonet otsese löögi eest, kuid elektroonikat majas kaitsevad T1+T2, T2 ja T3 liigpingepiirikud ning peapotentsiaaliühtlustuslatt. Vaata skeemi – 1 kuni 15.
☝ Klõpsake skeemil – avaneb suurendatud versioon.⚠ Skeem on soovituslik ja võib sisaldada ebatäpsusi. See ei asenda piksekaitse projekti.
Kaitseklassi, püüdurite asukohad, allaviikude arvu ja eraldusvahemikud määrab projekteerija. Paigalduse eest vastutab selle teostanud kvalifitseeritud elektrik. UAB „Elektrotechnikos sprendimai“ ei vastuta paigalduse ega võimalike vigade eest.Miks just nii – selgitus skeemi numbrite järgi
1Piksevarras
✗ Püüdur „et oleks”, korsten või antenn ulatub tsoonist välja.
✓ Kõrgus on valitud tsoonitabeli järgi, kõik katuseseadmed on tsoonis.
Miks: Veerev kera „puudutab” kõike, mis tsoonist välja ulatub – sinna välk ka lööb. III klassi puhul R = 45 m (EVS-EN 62305-3).
Tooted: passiivsed · aktiivsed
2Mast, adapter, muhv
✗ Liiga kõrge mast ilma tõmmitsateta, mittesobivad läbimõõdud.
✓ Kõrgus vastavalt tsoonile, tootja adapter ja muhv, kõrgematel mastidel tõmmitsad.
Miks: Iga lisameeter suurendab kinnitusele mõjuvat tuulemomenti. Piksevool läbib iga ühendust – see peab olema mehaaniliselt ja elektriliselt usaldusväärne.
Tooted: mastid · muhvid, tõmmitsad
3Kinnitus
✗ Mast on kinnitatud ühest punktist, lamekatus on läbistatud.
✓ Vähemalt kaks kinnituspunkti, lamekatusel – betoonalus kummimatiga.
Miks: Hüdroisolatsiooni läbistamine = leke. Betoonalus püsib paigal oma raskuse toel, matt kaitseb katusekatet.
Tooted: hoidikud · betoonalused
4Allaviik
✗ Peenike traat, aasad, alumiinium otse pinnasesse.
✓ Ø8 mm (50 mm²) lühimat teed pidi; enne pinnast – üleminek tsingitud terasest Ø10 mm traadile (või 30 × 3,5 mm lindile) või Ø8 mm vasele.
Miks: Minimaalne ristlõige 50 mm² (EVS-EN 62305-3, EVS-EN 62561-2). Aas suurendab induktiivsust ja liigpinget. Alumiinium korrodeerub pinnases, tsingitud teras vajab pinnases aga suuremat ristlõiget – Ø10 mm (78 mm²).
5Traadihoidikud
✗ Hoidikud iga 2–3 m järel, traat ripub ja hõõrdub vastu katusekatet.
✓ Umbes iga 1 m järel, sobiv Ø8 mm pesa, lamekatusel – betooniga täidetud.
Miks: Piksevoolu elektrodünaamilised jõud ja tuul liigutavad kinnitamata traati. Vaba pesa laseb traadil temperatuuri muutudes paisuda.
Tooted: traadihoidikud
6Ühendused
✗ Traadid kokku keeratud, vask otse tsingitud terase vastas.
✓ Rist- ja paralleelühendused; Cu–Zn roostevabast terasest vahetüki kaudu.
Miks: Keeratud ühendus ei pea vastu kA-voolule. Vask ja tsink moodustavad galvaanipaari – tsink lahustub.
Tooted: ristühendused · mastiühendused
7Piksetabamuste loendur
✗ Pole teada, kas välk on süsteemi löönud.
✓ Loendur allaviigul mõõteühendusest kõrgemal.
Miks: Pärast iga lööki tuleb ühendusi kontrollida. Aktiivsete piksevarraste süsteemidele näeb loenduri ette NF C 17-102.
Tooted: loendurid
8Mõõteühendus
✗ Allaviik on maanduriga kokku keevitatud – pole kohta, kus lahti ühendada.
✓ Lahtiühendatav mõõteühendus igale allaviigule, kontrollkarbis.
Miks: Lahti ühendamata ei saa maanduri takistust eraldi mõõta. Mõõteühenduse näeb ette EVS-EN 62305-3.
Tooted: kontrollkarbid
9Maandur
✗ Üks lühike varras „kuhu oli mugav”.
✓ A-tüüp: igale allaviigule – eraldi elektrood (III–IV klassi puhul horisontaalne ≥5 m või vertikaalne ≥2,5 m), kokku vähemalt kaks; või B-tüüp: rõngasmaandur ≥0,5 m sügavusel ~1 m kaugusel seinast.
Miks: Soovitatav takistus – alla 10 Ω. Mida väiksem takistus, seda vähem piksevoolu „otsib” muud teed – läbi elektripaigaldise.
10Ühendused pinnases
✗ Kaitsmata poltühendus pinnases.
✓ Eksotermiline keevitus või poltühendus korrosioonikaitselindiga.
Miks: Pinnase niiskus ja soolad söövad mõne aastaga kaitsmata ühenduse ära – takistus kasvab, süsteem „katkeb” märkamatult.
11Potentsiaaliühtlustus
✗ Eraldi piksekaitsemaandur, mis pole ühendatud maja maandusega.
✓ Kõik maandurid ja metallist sisendid on ühendatud peapotentsiaaliühtlustuslatiga.
Miks: Piksevool tõstab maanduris potentsiaali kilovoltide võrra. Kui maja maandus on teisel potentsiaalil, tekib seadmete vahel ohtlik pinge.
Tooted: potentsiaaliühtlustuslatid
12T1+T2 peakilbis
✗ Piksevarras on olemas, kuid kilbis on ainult T2 või mitte midagi.
✓ Peakilbis T1 (enamasti T1+T2), Iimp valitud projekti järgi, juhtmed kuni 0,5 m.
Miks: Osa piksevoolust (10/350 µs) voolab maandurist potentsiaaliühtlustuse ja liigpingepiirikute kaudu mööda sisendjuhtmeid võrku – sellist voolu talub ainult T1 (EVS-EN 62305-4, EVS-HD 60364-5-534).
Tooted: T1 / T1+T2 liigpingepiirikud
13T2 rühmakilbis
✗ Üks liigpingepiirik peakilbis, seadmed aga 20–30 m kaabli taga.
✓ Peakilbist kaugemal asuvas rühmakilbis – täiendav T2.
Miks: Liigpingepiirik kaitseb tõhusalt umbes 10 m kaablit. Kaugemal võib liigpinge kaablis peegelduste tõttu kahekordistuda.
Tooted: T2 liigpingepiirikud
14T3 seadmete juures
✗ Pistikuga „kaitsega pikendusjuhe” ilma T2-ta kilbis.
✓ T3 pistikupesas või seadme juures, kui selle ees on T2.
Miks: T3 on mõeldud T2 järel jääkliigpinge summutamiseks – üksi ei neela see piksenergiat.
Tooted: T2/T3 liigpingepiirikud
15Antenn ja andmeside
✗ Antenn tsoonist kõrgemal, koaksiaalkaabel ilma piirikuta, LAN ilma kaitseta.
✓ Antenn tsoonis (LPZ 0B), mast ühendatud piksekaitsega või paigaldatud eraldusvahemikuga s; koaksiaal- ja andmesideliinide liigpingepiirikud potentsiaaliühtlustuslati juures.
Miks: Antenni- ja LAN-kaablite kaudu jõuab liigpinge otse telerisse, ruuterisse ja kaameratesse.
Materjalide sobivus
Ühendatakse → Alumiinium Vask Tsingitud teras Roostevaba teras Alumiinium ✓ ✗ ainult bimetallühendus ✓ ✓ Vask ✗ ainult bimetallühendus ✓ ✗ roostevabast terasest vahetüki kaudu ✓ Tsingitud teras ✓ ✗ roostevabast terasest vahetüki kaudu ✓ ✓ Pinnases ✗ ei sobi ✓ ✓ (ühendused kaitstud) ✓ Betoonil, krohvil ⚠ ainult vahega hoidiku kaudu ✓ ✓ ✓ EVS-EN 62305-3 ja EVS-EN 62561 materjalide kasutusjuhiste järgi. Vask tsingitud pinna kohal (nt vasktraat tsingitud katuse kohal) soodustab samuti korrosiooni – vesi kannab vase ioone tsingile.
⚠ Mida enne ostmist kontrollida
KibirkštisEnne ostmist panen alati need asjad kirja – siis on komplekt esimesest korrast täielik.Mida kontrollida Miks see on oluline Kaitseklass ja tsoon Neist tulenevad püüduri kõrgus, allaviikude arv ja vahekaugused. Hoone perimeeter Allaviikude arv = perimeeter ÷ klassi järgi vahekaugus (10–20 m), kuid mitte vähem kui kaks. Katusekate ja konstruktsioon Sellest sõltub hoidikute tüüp: surutavad, betooniga täidetud, kruvitavad. Traadi materjal Alumiinium – katusel ja seintel (krohvil ja betoonil – ainult vahega hoidikutega); pinnasesse – tsingitud terasest Ø10 mm traat või Ø8 mm vask. Pinnase tüüp Liiv, savi või kivid määravad varraste pikkuse, arvu ja otsikud. Mitu allaviiku – nii mitu karpi Igale allaviigule – mõõteühendus ja kontrollkarp. Liigpingepiirikud kilbis Välise piksekaitse korral on peakilbis vaja T1 või T1+T2 – kontrollige, mis on praegu paigaldatud. ✗ Levinumad vead
Viga Tagajärg Alumiiniumtraat maetud pinnasesse Laguneb mõne aastaga – süsteem katkeb märkamatult. Mõõteühendus puudub Maanduri takistust ei saa mõõta ilma kaevamise või lammutamiseta. Vask otse tsingitud terase vastas Galvaaniline korrosioon – ühendus lõdveneb. Korsten, antenn või päikesepaneelid väljaspool tsooni Välk lööb kaitsmata seadmesse. Aasade ja teravate painetega allaviik Induktiivsus suureneb, võimalik on ülelöök konstruktsioonidele. Eraldi piksekaitsemaandur, mis pole ühendatud peapotentsiaaliühtlustuslatiga ⚡ Ohtlik potentsiaalide erinevus seadmete ja torude vahel. Piksevarras on olemas, kuid T1 liigpingepiirikut kilbis pole ⚡ Osa piksevoolust jõuab elektripaigaldisse – tulekahju ja seadmete rikke oht.
⚡ Ohutu paigaldus – Fazė nõuanne
- Ärge kunagi töötage katusel ega allaviikudega, kui äike läheneb.
- Kõrgustööd – ainult kukkumiskaitsega.
- Enne varraste löömist selgitage välja maa-aluste kaablite ja torude trassid.
- Mõõtke maanduri takistust pärast paigaldamist ja perioodiliselt; pange tulemused kirja.
- Liigpingepiirikud ühendab kilpi kvalifitseeritud elektrik pärast pinge väljalülitamist.
☝ Elsprendimai.eu soovitab: täiendage välist piksekaitset T1+T2 liigpingepiirikutega peakilbis, T2 ja T3 liigpingepiirikutega rühmakilpides ja seadmete juures ning tehke ühendused pinnases eksotermilise keevitusega. Püüdurid leiate: passiivsed ja aktiivsed (ESE) piksevardad.Korduma kippuvad küsimused
Küsib Kibirkštis – noor, uudishimulik elektrik, kes julgeb küsida seda, mida teised ei julge. Vastab Fazė – kogenud insener.
KibirkštisMitu allaviiku minu maja vajab?
FazėJaga hoone perimeeter klassi järgi tüüpilise vahekaugusega: III klass – 15 m, IV – 20 m. Nt 12 × 10 m maja (perimeeter 44 m) III klassi puhul: 44 ÷ 15 ≈ 3 allaviiku. Igal juhul vähemalt kaks – hoone vastasnurkades.
KibirkštisPassiivne või aktiivne piksevarras?
FazėMajale või väiksemale hoonele piisab enamasti passiivsest – see on lihtne ja EVS-EN 62305 järgi tunnustatud. Aktiivne (ESE) sobib suurtele avatud aladele, kus ühe püüduriga on vaja suurt raadiust. Pane tähele: ESE projekteeritakse NF C 17-102 järgi ja EVS-EN 62305 seda ei hõlma – otsustab projekteerija.
KibirkštisMilline peab olema maanduri takistus?
FazėSoovitatav on alla 10 Ω. Mõõdetakse lahtiühendatud mõõteühendusega. Kui see ei õnnestu – pikenda vardaid (ühendades muhvidega) või lisa elektroode, mitte ära „paranda” soolaga.
KibirkštisKas alumiiniumtraati võib kasutada?
FazėJah, katusel ja seintel – Ø8 mm alumiinium on kerge ja mugav. Kuid mitte pinnases ega otse krohvi või betooni vastas: pinnasest kõrgemal, mõõteühenduse juures, mine üle tsingitud terasest Ø10 mm traadile või Ø8 mm vasele.
KibirkštisKas piksevarras kaitseb minu telerit ja katelt?
FazėÜksi mitte. Piksevarras kaitseb hoonet otsese löögi eest, elektroonika vajab aga liigpingepiirikuid: T1+T2 peakilbis, T2 rühmakilbis ja T3 tundlike seadmete juures. Vaja on ka antenni- ja LAN-liinide liigpingepiirikuid.
KibirkštisKas aitate valida kogu komplekti?
FazėJah. Saatke hoone mõõtmed, katuse tüüp või projekt – valime püüdurid, allaviigud, hoidikud, ühendused, maanduse ja liigpingepiirikud. Võtke meiega ühendust.Allikad
- EVS-EN 62305-1…4 – Piksekaitse (üldpõhimõtted, riskihaldus, füüsiline kahju, sisemised elektri- ja elektroonikasüsteemid).
- EVS-EN 62561 sari – Piksekaitsesüsteemide komponendid.
- EVS-EN 61643-11 / -21 – Liigpingekaitseseadmed (SPD) elektri- ja sideliinidele; EVS-HD 60364-5-534 – liigpingepiirikute valik ja paigaldus.
- NF C 17-102:2011 – Aktiivsete (ESE) piksevarraste süsteemid.
Tsoonitabelid on arvutatud nimetatud standardite valemite järgi. Kontrollitud 2026-10-07.
Lünkadeta piksekaitse – püüdurist kilbini
Püüdurid, mastid, traat, hoidikud, ühendused, kontrollkarbid (mõõtekarbid), maandus, eksotermiline keevitus ja liigpingepiirikud – ühes kohas. Saatke hoone mõõtmed või projekt: valime sobiva komplekti ja koostame pakkumise.
Küsige pakkumist
