Elektrilised soojaõhukardinad

Mis on elektriline soojaõhukardin?

Elektriline õhukardin koosneb ventilaatorist, õhu väljalaskeosast, elektrilisest kütteelemendist ja juhtimissüsteemist.

Ventilaator võtab ruumist õhu ja suunab selle suurema kiirusega üle ukseava, moodustades aerodünaamilise barjääri, mis vähendab sise- ja välisõhu segunemist.

Kuidas tekivad soojuskaod avatud ukse kaudu?

Välisukse või värava avamisel hakkavad sise- ja välisõhk segunema. Külmem ja tihedam välisõhk liigub sisse ning soe siseõhk pääseb hoonest välja.

Protsessi intensiivsust mõjutavad:

• sise- ja välistemperatuuri erinevus;
• ukse või värava mõõtmed;
• avamise kestus;
• avamiste arv tunnis;
• tuule kiirus ja suund;
• hoone sise- ja välisrõhu erinevus;
• ventilatsiooni- ja väljatõmbesüsteemide töö;
• hoone kõrgus ja korstnaefekt.

Energiatõhusus

Hoonetes, kus uksi või väravaid avatakse sageli, võib kontrollimatu õhu infiltratsioon suurendada küttesüsteemi koormust. Õigesti valitud ja juhitud õhukardin aitab seda õhuvahetust vähendada.

• aitab vähendada külma välisõhu sissevoolu;
• aitab vähendada soojendatud siseõhu kadu;
• vähendab temperatuurikõikumisi sissepääsu juures;
• võib vähendada küttesüsteemi koormuse kõikumisi;
• parandab töötajate ja külastajate mugavust;
• aitab sissepääsuala sisekliimat tõhusamalt juhtida.

Kuidas valida elektrilist õhukardinat?

1. Määrake ava laius. Õhukardin peab katma kogu ukse või värava laiuse.
2. Määrake paigalduskõrgus. Kontrollige tootja lubatud maksimaalset paigalduskõrgust.
3. Hinnake õhuhulka. m³/h näitajat tuleb vaadelda koos õhu kiirusega.
4. Hinnake õhujoa ulatust.
5. Määrake vajalik küttevõimsus.
6. Kontrollige elektrivarustust. 230 V või 400 V, vool ja kaitseaparatuur.
7. Hinnake ukse kasutussagedust.
8. Hinnake tuule mõju.
9. Kontrollige hoone rõhutasakaalu.
10. Valige juhtimisviis.

Miks ei piisa ainult kW väärtusest?

Küttevõimsus näitab elektrilise kütteelemendi võimsust, kuid ei näita, kas õhuvool jõuab piisava kiirusega põrandani näiteks 2,5 m, 3 m või 4 m paigalduskõrguselt.

230 V või 400 V?

Väiksema võimsusega õhukardinad võivad töötada ühefaasilisest 230 V võrgust. Suurema võimsusega mudelid vajavad tavaliselt kolmefaasilist 400 V toidet.

Automaatjuhtimine ja BMS

• uks suletud – õhukardin välja lülitatud või vähendatud režiimil;
• uks avaneb – ventilaatori kiirus suureneb automaatselt;
• madal temperatuur – aktiveeritakse üks või mitu kütteastet;
• seadistatud temperatuur saavutatud – küttevõimsust vähendatakse;
• uks suletud – süsteem naaseb ooterežiimi.

Mõned mudelid võivad toetada BMS – Building Management System integratsiooni. Täpsed juhtimis- ja kommunikatsioonivõimalused tuleb kontrollida konkreetse mudeli tehnilisest dokumentatsioonist.

Mida peab projekteerija hindama?

• ukse või värava laius ja kõrgus;
• paigalduskõrgus;
• välis- ja sisearvutuslik temperatuur;
• fassaadi orientatsioon ja tuule mõju;
• ukse avamissagedus ja kestus;
• ventilatsiooni tasakaal;
• väljatõmbeventilatsiooni mõju;
• hoone kõrgus ja korstnaefekt;
• vajalik õhuhulk;
• õhu kiirus põranda tasandil;
• elektriline küttevõimsus;
• saadaolev elektrivõimsus;
• juhtimis- ja automaatikaloogika.

Levinud vead

• Valik ainult kW järgi.
• Maksimaalse paigalduskõrguse eiramine.
• Liiga lühikese õhukardina valimine.
• Põrandatasandi õhukiiruse eiramine.
• Tuule mõju eiramine.
• Negatiivse hoonerõhu eiramine.
• Maksimaalse küttevõimsuse pidev kasutamine.