Ülepinge kaitse | Kaitse otse välgusoolise voolu mõju eest

T1+T2 liigpingepiirikud peajaotuskilbile

Kui hoonel on välispiksekaitse, on sisendis vaja liigpingepiirikut, mis talub osalist piksevoolu (10/350 µs). Kui maja toidetakse õhuliini kaudu, soovitame T1+T2 lisavaruks.

Mida on vaja? Valige oma võrgu järgi – viime teid otse tooteni:

Välispiksekaitsega, TN-S (5 juhet)
4P (4+0), Iimp 12,5 kA poolusele, Up ≤ 1,5 kV, kaugsignalisatsiooni kontaktiga
FLP12.5-275/4S →

Välispiksekaitsega, TN-C (4 juhet, PEN)
3P (3+0) L ja PEN vahel, Iimp 12,5 kA poolusele
FLP12.5-275/3S →

Välispiksekaitsega, TT-võrk
„3+1“: 3 varistorit L–N, igaüks 12,5 kA, ja sädevahemik N–PE 50 kA
FLP12.5-275/3S+1 →

Välispiksekaitseta, õhuliin
TN-S, 4P, Iimp 5–8 kA poolusele – lisavaru, kui maja toidetakse õhuliini kaudu (meie soovitus)
FLP7-275/4S →

Ühefaasiline sisend
TN-S ilma välispiksekaitseta: 2 × 1P (L–PE ja N–PE), Iimp 7 kA poolusele. Välispiksekaitse korral – 2 × 12,5 kA, küsige meilt
FLP7-275/1S →

Päikeseelektrijaam (DC)
DC 1000 V, T1+T2, Iimp 8 kA – kui ohutu eraldusvahemaa välispiksekaitseni ei ole tagatud
DC T1+T2 1000 V →

Muud variandid: FLP12.5 4P ilma kontaktita · FLP7 4P ilma kontaktita · FLP7 3P (TN-C) · FLP7 varumoodul · A51 4P 5 kA · A51 4P 8 kA · A51 4P 12,5 kA · T2 / T3 alajaotuskilpidele

Ei tea, kas on vaja 3P, 4P või „3+1“ ja kas 7 kA piisab? T1+T2 liigpingepiirikute juhend – tooteloendi all. Või küsige meilt – valime sobiva lahenduse teie kilbi skeemi järgi.

Loe rohkem

T1+T2 liigpingepiirikute juhend: kuidas valida liigpingepiirik peajaotuskilbile

Kombineeritud T1+T2 liigpingepiirik (klass B+C) paigaldatakse peajaotuskilpi. Seda on katsetatud kahe impulsikujuga: 10/350 µs, mis imiteerib otsese pikselöögi osalist voolu, ja 8/20 µs, mis imiteerib indutseeritud liigpinget. Seetõttu täidab üks seade kahe kaitseastme ülesannet: juhib maasse osa piksevoolust, mis on tulnud välispiksekaitse või liini kaudu, ja piirab pinge tasemeni, mida kilbi seadmed taluvad. Liigpingepiiriku valiku määravad kolm asja: maandussüsteem (3P, 4P või „3+1“), impulssvool Iimp ja ühendamine.

Sinine – teave Roheline – kasu teile Oranž – ⚠ kontrollige Punane – ⚡ ohutus ja vead

Sisukord

Mida teil on vaja? Kiirvalik

Olukord	Lahendus	Kust leida
Välispiksekaitsega hoone, kolmefaasiline TN-S (L1, L2, L3, N, PE)	4P (4+0), Iimp 12,5 kA poolusele, Up ≤ 1,5 kV	FLP12.5-275/4S · /4
Välispiksekaitsega hoone, kolmefaasiline TN-C (L1, L2, L3, PEN)	3P (3+0) iga faasi ja PEN-juhi vahel, Iimp 12,5 kA poolusele	FLP12.5-275/3S
Välispiksekaitsega hoone, TT-võrk (oma maandur, RCD sisendis)	„3+1“: 12,5 kA L–N ja 50 kA sädevahemik N–PE	FLP12.5-275/3S+1
Välispiksekaitset ei ole, maja toidetakse õhuliini kaudu (TN-S pärast PEN-juhi lahutuspunkti)	4P, Iimp 5–8 kA poolusele – meie soovitatud varu	FLP7-275/4S · A51 4P 8 kA
Ühefaasiline sisend TN-S (ilma välispiksekaitseta; välispiksekaitse korral on vaja 2 × 12,5 kA – küsige meilt)	2 × 1P: üks L–PE, teine N–PE	FLP7-275/1S · /1
Päikeseelektrijaam, ohutu eraldusvahemaa välispiksekaitseni ei ole tagatud	DC T1+T2 inverteri juures (kui DC-kaabel on pikem kui ~10 m – ka paneelide ühenduskarbi juures), Ucpv ≥ stringi Voc kõige külmemal päeval	DC 1000 V, 8 kA
Indikaator näitas kahjustatud FLP7 moodulit	Vahetatakse ainult moodul, alus jääb alles	FLP7-275/0

Mida võidate õige valikuga

Osaline piksevool juhitakse liigpingepiiriku kaudu PE-juhti, mitte selle järel asuvate kaitselülitite ja seadmete kaudu.
Üks moodul sisendis asendab kahte kaitseastet – kilbis kulub vähem ruumi ja juhtmed on lühemad.
Kaugsignalisatsiooni kontakt („S“ mudelid) annab kahjustatud moodulist teada – ei pea iga nädal indikaatorit kontrollima.
Pärast äikest vahetate ainult pistikmooduli, mitte kogu liigpingepiirikut.

3P, 4P või „3+1“ – maandussüsteemi järgi

Pooluste arv ei sõltu sellest, mitu juhet majja tuleb, vaid sellest, milline maandussüsteem on liigpingepiiriku paigalduskohas. Baltimaades on sisend enamasti TN-C-S: peajaotuskilbini tuleb PEN-juht, kilbis jagatakse see N- ja PE-juhiks.

Maandussüsteem paigalduskohas	Konfiguratsioon	Ühendamine	Meie variandid
TN-C (enne PEN-juhi lahutuspunkti)	3+0	L1, L2, L3 → PEN	FLP12.5-275/3S, FLP7-275/3S
TN-S (pärast PEN-juhi lahutuspunkti)	4+0 või 3+1	4+0: L1, L2, L3, N → PE; 3+1: L → N, N → PE	FLP12.5-275/4(S), FLP7-275/4(S), A51 4P, FLP12.5-275/3S+1
TT	Ainult 3+1 (sisendis, enne RCD-d)	L1, L2, L3 → N ning N → PE läbi sädevahemiku	FLP12.5-275/3S+1
Ühefaasiline TN-S	2+0 (või 1+1)	L → PE ja N → PE	2 × FLP7-275/1(S) või 2 × A51 1P

Miks on TT-võrgus vaja „3+1“: TT-võrgus on maanduri takistus suur, mistõttu faasi ja PE vahelise varistori läbilöögi korral oleks rikkevool liiga väike, et kaitse rakenduks, ja PE-juhile jääks ohtlik pinge. Sädevahemik N ja PE vahel ei juhi normaaltingimustes voolu, seega puudub lekkevool ja RCD ei rakendu asjatult.

Iimp: 5, 7, 8 või 12,5 kA?

Iimp on impulssvool (10/350 µs), mida liigpingepiirik suudab ühe pooluse kaudu ära juhtida. Kui pikne lööb välispiksekaitsesse, voolab EVS-EN 62305-1 lihtsustatud eelduse kohaselt umbes pool piksevoolust maandurisse ja teine pool jaotub hoonesse sisenevate juhtide ja kommunikatsioonide vahel. Sellest tulenebki nõue.

Olukord	Soovitatav Iimp poolusele	Alus
Välispiksekaitsega hoone, kui projekt arvutust ei esita	≥ 12,5 kA	EVS-HD 60364-5-534 ettenähtud väärtus
Välispiksekaitsega hoone, piksekaitse tase (LPL) I–II (plahvatusoht, haiglad)	Projekti järgi: LPL I – kuni 25 kA, II – kuni ~18,75 kA poolusele (kui hoones on ainult elektrisisend)	EVS-EN 62305-1, -4 arvutus – küsige meilt
Välispiksekaitset ei ole, õhuliin, avatud asukoht	5–8 kA (meie soovitus)	Kui kaitse on nõutav EVS-HD 60364-4-443 järgi, näeb standard ette T2 (In ≥ 5 kA). T1+T2 on meie soovitatud varu, mitte normatiivne nõue
Välispiksekaitset ei ole, maakaabel	T1 ei ole vajalik – kui kaitse on nõutav, piisab T2-st	T2 liigpingepiirikud

⚠ Liigpingepiirik, mille tootekaardil või korpusel on märgitud ainult In ja Imax (8/20 µs), kuid puudub Iimp (10/350 µs), on parameetrite järgi T2. Välispiksekaitsega hoonele valige selgelt märgitud Iimp-ga liigpingepiirik – kõigil selles juhendis soovitatud mudelitel see on.

Meie seeriad: võrdlus

Seeria	Iimp poolusele (10/350)	In / Imax (8/20)	Up	Omadused
LSP FLP12.5-275	12,5 kA (3+1: N–PE 50 kA)	20 / 50 kA	≤ 1,5 kV	Pistikmoodulid, „S“ – kaugsignalisatsiooni kontakt, eelkaitse kuni 160 A gG, klemmid kuni 35 mm²
LSP FLP7-275	7 kA	20 / 50 kA	≤ 1,5 kV	Pistikmoodulid, varumoodul FLP7-275/0, eelkaitse kuni 160 A gG
Schelinger A51-SPD03	12,5 kA	20 / 50 kA	≤ 2,0 kV	Vahetatavad moodulid, indikaator; kõrgem Up – tundlike seadmetega kilpides lisage T2 / T3
Schelinger A51-SPD02	8 kA	20 / 50 kA	≤ 1,5 kV	Välispiksekaitseta majadele, mida toidetakse õhuliini kaudu
Schelinger A51-SPD01	5 kA	20 / 50 kA	≤ 1,5 kV	Soodne variant ilma välispiksekaitseta hoonetele
Schelinger A53 DC	8 kA	–	vt tootekaarti	Päikeseelektrijaamade DC-ahelatele kuni 1000 V

Parameetrid on toodud tootjate LSP ja Schelinger dokumentide järgi. Ostmisel kontrollige konkreetse mudeli tootekaarti.

Eelkaitse ja ühendamine

1. Kaitse
Kui peakaitse on suurem kui tootja lubatud (FLP – 160 A gG), vajab liigpingepiirik eraldi eelkaitset

→

2. Juhtmed
Mitte peenemad kui tootja ette näeb, PE – vähemalt 16 mm² Cu; a + b ≤ 0,5 m, ilma silmusteta

→

3. PE
Lühimat teed pidi peamaanduslatti

→

4. Signaal
„S“ mudeli kontakt – kontrollerisse, signalisatsiooni või märgutulele

Kuidas valida eelkaitse lahendus
Kui peakaitse on ≤ 160 A gG, võib liigpingepiiriku ühendada ilma eraldi eelkaitseta, otse peakaitse järele.
Kui peakaitse on suurem kui 160 A gG, paigaldatakse liigpingepiiriku ette eraldi eelkaitse: mitte suurem kui 160 A gG ja selektiivne peakaitsme suhtes (tavaliselt voolude suhe ≥ 1,6, nt 250 A peakaitse – 160 A, 200 A peakaitse – 125 A; kontrollige tootja andmete järgi, kas väiksem kaitse talub Iimp-i). Ainult siis lülitub liigpingepiiriku rikke korral välja selle eelkaitse ja hoone jääb elektriga.
Kõigil juhtudel kontrollige, et lühisvool paigalduskohas ei ületaks liigpingepiiriku ISCCR-i (FLP – 25 kA).
Klemmide pingutusmoment FLP12.5 seeria puhul – 4,5 Nm.

⚠ Mida enne ostmist kontrollida

Kibirkštis: „Ostsin 4P, aga elektrik ütleb, et mul on TT ja oleks pidanud võtma „3+1“. Mis vahe neil on, kui mõlemal on neli poolust?“

Mida kontrollida	Miks
Maandussüsteem paigalduskohas (TN-C, TN-S, TT)	Sellest sõltub, kas valida 3+0, 4+0 või 3+1
Kas hoonel on välispiksekaitse ja milline on piksekaitse tase (LPL)	Sellest sõltub vajalik Iimp
Iimp (10/350 µs) tootekaardil	Ilma selleta on liigpingepiirik parameetrite järgi T2
Peakaitsme nimivool	Kui see ületab lubatud eelkaitse väärtuse, on vaja eraldi eelkaitset
Koht kilbis sisendi ja PE-lati lähedal	Pikad juhtmed lisavad umbes 1 kV iga meetri kohta
Kas on vaja kaugsignalisatsiooni kontakti	„S“ mudelid annavad kahjustatud moodulist teada kaugjuhtimise teel
Kaugus tundlike seadmeteni	Kui kaabli pikkus on üle ~10 m – alajaotuskilpi täiendav T2 või seadme juurde T3

✗ Levinumad vead

Viga	Tagajärg
Välispiksekaitsega hoone, kuid sisendis on „T1“ ilma märgitud Iimp-ta või 5 kA-ga	Liigpingepiirik võib üle koormuda ja rikneda juba esimese tugevama löögi ajal, kaitse ei ole tagatud
TT-võrku on paigaldatud 4+0 3+1 asemel	RCD järel – RCD asjatud rakendumised; enne RCD-d varistori läbilöögi korral – ohtlik pinge PE-juhil
TN-C osas (enne PEN-juhi lahutuspunkti) on paigaldatud 4P ning N- ja PE-klemm on ühendatud sillaga	N-poolus on lühistatud ega tööta – maksate üle kasutamata mooduli eest ning vahetamisel ja kontrollimisel tekib segadus. Õige on 3+0 faaside ja PEN-juhi vahel
Liigpingepiirik sisendi RCD järel	Impulssvool võib RCD asjatult välja lülitada või seda kahjustada. Paigaldage sisendi T1+T2 enne RCD-d; RCD järel paigaldatava liigpingepiiriku puhul peab RCD olema impulssvoolukindel (S-tüüpi), kuid osalise piksevoolu korral ei ole see usaldusväärne lahendus
Eelkaitse puudub, kuigi peakaitse on lubatust suurem	Liigpingepiiriku rikke korral ei pruugi see ohutult välja lülituda
Eri tootjate moodulid ühel alusel	Parameetrid ei ole enam tagatud – vahetage ainult sama seeria mooduli vastu
⚡ Moodulit vahetatakse sisendit välja lülitamata	Elektrilöögi- ja kaareoht

⚡ Ohutu paigaldus – Fazė nõuanne
T1+T2 liigpingepiirik paigaldatakse otse peajaotuskilpi, sinna, kus liigpinge ei ole veel seadmeteni jõudnud. Osa ühendusi asub enne peakaitselülitit, seega töötage ainult pärast toite väljalülitamist ja pingevabaduse kontrollimist; arvestieelset osa saab välja lülitada ainult võrguettevõtja. Pingutage klemmid tootja ettenähtud momendiga, vedage juhtmed lühidalt ja otse. Äikese ajal ärge sisendi juures töötage. Paigalduse peab tegema kvalifitseeritud elektrik.

☝ Elsprendimai.eu soovitab

Tellige kohe kaasa peamaanduslatt – liigpingepiiriku PE-juht peab olema lühike.
Alajaotuskilpidele ja tundlikele seadmetele, mis asuvad kaugemal kui ~10 m – T2 ja T3 liigpingepiirikud.
Kogu kaitsesüsteem – välispiksekaitse, maandus, liigpingepiirikud – on kirjeldatud piksekaitse juhendis.
Vajate komplekteeritud peajaotuskilpi koos liigpingepiirikutega? Komplekteerime selle teie skeemi järgi.

Skeem: TT-võrk – valesti ja õigesti

Kibirkštis: „Paigaldasin T1+T2, aga sisendi RCD lülitub nüüd aeg-ajalt põhjuseta välja. Kas liigpingepiirik on halb?“

Fazė: „Liigpingepiirik on hea, aga mitte selle võrgu jaoks ja mitte õiges kohas. Vaata.“

✗ VALESTI

① Peakaitsmed 200 A, liigpingepiirikul eraldi eelkaitset ei ole

↓

② RCD, selle järel – liigpingepiirik

↓

③ 4+0: iga poolus – varistor PE-juhile

↓

④ PE-juht 1,2 m kaugele klemmile

✓ ÕIGESTI

① Liigpingepiiriku eraldi eelkaitse: ≤ 160 A gG ja selektiivne 200 A peakaitsme suhtes (nt 125 A gG)

↓

② Liigpingepiirik enne RCD-d

↓

③ 3+1: L–N varistorid, N–PE sädevahemik

↓

④ a + b ≤ 0,5 m, PE otse peamaanduslatti

Miks just nii – selgitus skeemi numbrite järgi

①: FLP seeria puhul lubab tootja eelkaitset kuni 160 A gG. 200 A peakaitsmete korral ei pruugi rikkis liigpingepiirik ilma oma eelkaitseta ohutult välja lülituda. Eraldi eelkaitse (nt 125 A gG – voolude suhe 200 A-ga ≥ 1,6) lülitab selle selektiivselt välja ja hoone jääb elektriga.
②: RCD-d läbiv impulssvool lülitab selle asjatult välja või kahjustab seda. Enne RCD-d paigaldatud liigpingepiirik juhib voolu ära enne, kui see RCD-ni jõuab.
③: TT-võrgus juhib RCD järel faasi ja PE vahele ühendatud varistor iga liigpinge ajal voolu PE-juhti, mistõttu RCD lülitub asjatult välja. Kui selline liigpingepiirik asub enne RCD-d ja saab läbilöögi, jääb PE-juhile ohtlik pinge: maanduri suure takistuse tõttu on rikkevool liiga väike, et kaitse rakenduks. „3+1“ puhul ühendatakse varistorid L ja N vahele ning N–PE sädevahemik ei juhi normaaltingimustes voolu.
④: iga ühendusjuhtme meeter lisab liigpingepiiriku Up-le umbes 1 kV. Kui ühendusjuhtmete kogupikkus (a + b) on 1,2 m, tekib klemmidel ≈ 1,5 + 1,2 ≈ 2,7 kV – rohkem kui 2,5 kV, mida II kategooria seadmed taluvad. Pikkusega ≤ 0,5 m – ≈ 2,0 kV.

⚠ Skeem on soovituslik. Kontrollige liigpingepiiriku tüüpi, eelkaitset ja ühendamist tootja juhendi ja projekti järgi. Paigalduse teeb ja selle eest vastutab kvalifitseeritud elektrik. UAB „Elektrotechnikos sprendimai“ ei vastuta vale paigalduse ega ühendamise eest.

KKK

Kibirkštis: Mida tähendab täht „S“ mudeli nimes?

Fazė: FLP seerias tähendab „S“ kaugsignalisatsiooni kontakti. Mooduli rikke korral kontakt lülitub ümber ja sellest saab teada kontroller, signalisatsioonisüsteem või juhtimiskeskus. Ilma „S“-ita mudelitel on ainult kohalik indikaator.

Kibirkštis: Kas sisendis piisab T1+T2-st või on alajaotuskilbis vaja veel T2-te?

Fazė: Kui seadmed asuvad sisendi lähedal, piisab sageli. Kui alajaotuskilp või tundlikud seadmed asuvad kaabli pikkuses kaugemal kui ~10 m, paigaldatakse sinna täiendav T2 ja tundliku elektroonika juurde T3.

Kibirkštis: Miks 12,5 kA, kui arvutuslik piksevool ulatub 100 kA-ni ja rohkemgi?

Fazė: Kogu piksevool ei läbi liigpingepiirikut. Umbes poole sellest juhib ära maandur ja ülejäänu jaotub mitme hoonesse siseneva juhtme ja kommunikatsiooni vahel. Igale liigpingepiiriku poolusele langeb ainult osa – seetõttu, kui projekt arvutust ei esita, võetakse 12,5 kA poolusele (100 kA × 50 % ÷ 4 juhet = 12,5 kA).

Kibirkštis: Mul on TN-C-S. Kuhu liigpingepiirik paigaldada – enne PEN-juhi lahutuspunkti või pärast seda?

Fazė: Mõlemad variandid on võimalikud, erineb ainult konfiguratsioon: enne lahutuspunkti – 3+0 faaside ja PEN-juhi vahel, pärast lahutuspunkti – 4+0 või 3+1. Praktikas paigaldatakse enamasti kohe pärast PEN-juhi lahutuspunkti, peamaanduslati lähedale.

Kibirkštis: Indikaator muutus punaseks. Kas tuleb vahetada kogu liigpingepiirik?

Fazė: Ei. Lülitage toide välja, tõmmake kahjustatud moodul välja ja paigaldage sama seeria uus moodul, nt FLP7-275/0. Pärast tugevat äikest kontrollige ka teiste kilpide liigpingepiirikuid.

Allikad: LSP kataloog „Type 1+2 AC Surge Protective Device FLP12,5 series“ (2025-12); LSP FLP7-275/4S ja FLP12,5-275/1S tootelehed; Schelinger SPD kataloogi tootekaart (BEMKO); EVS-HD 60364-5-534 (liigpingepiirikute valik ja paigaldamine); EVS-EN 61643-11 (madalpinge liigpingepiirikud); EVS-EN 62305-1, -4 (piksekaitse). Kontrollitud 2026-10-17.

Saatke kilbi skeem – valime sobiva liigpingepiiriku

Märkige maandussüsteem (TN-C, TN-S, TT), peakaitsme nimivool ja kas hoonel on välispiksekaitse. Pakume välja T1+T2 liigpingepiiriku, eelkaitse ja T2 alajaotuskilpidele – koos hinnaga.

Küsi pakkumist →