Pingereleed modulaarsed | paigaldatud elektriliste jaotuskastide | paneelide sisse

Pingekontrolli releed – kaitse liiga kõrge ja liiga madala pinge eest

Nullijuht katkes, pinge „langeb“ või faas kadus – relee lülitab seadmed välja enne, kui need läbi põlevad.

Mida vajate? Valige – viime teid otse tooteni:

Majale, korterile (1F)
Kogu koormus läbib releed – alates 16 A, DIN-liistule
1F 40 A relee →

Pinge + voolupiir
Lülitab välja ka seatud koormusvoolu ületamisel
1F vooluga →

Kolmefaasiline sisend
Maja, töökoda – iga faasi kontrollitakse eraldi
3F 63 A relee →

Mootor, pump
Faasijärjestus, asümmeetria, faasi kadu – juhib kontaktorit
Faasikontroll →

Faas kadus – ilma väljalülituseta
Lülitab 1F koormuse automaatselt parimale 3 faasist
Faasivalija →

Jälgige telefonis
Wi-Fi relee: pinge, vool, sündmused rakenduses
Wi-Fi relee →

Kõik tüübid: 1F vooluga 63 A · 1F 80 A · 3F 63 A · juhtrelee 230 V · juhtrelee 8 A · ABB CM-PVE · ABB CM-MPS · 12 V DC · 3F pingeindikaator (ainult näitab) · V / A / kWh ekraaniga · 3F Wi-Fi kWh-ga

⚡ Pingerelee ei kaitse pikse ja lühiajaliste liigpingete eest. Pikseimpulss kestab mikrosekundeid – relee on liiga aeglane. Selleks on ette nähtud liigpingepiirikud (SPD) ja piksekaitse.

Jõu- või juhtrelee? Milliseid piire seada? Mille eest relee kaitseb ja mille eest mitte? Turbojuhend – tootenimekirja all. Või küsige meilt.

Loe rohkem

Turbojuhend: pingerelee – millal see kaitseb ja millal mitte

Pingekontrolli relee mõõdab pidevalt võrgupinget. Kui pinge väljub seatud piiridest, lülitab relee koormuse välja ja lülitab selle uuesti sisse, kui pinge normaliseerub ja seatud viide on möödunud. Nii kaitstakse külmikuid, katlaid, soojuspumpasid, elektroonikat ja mootoreid kõige sagedasemate võrguvigade eest: nullijuhi katkestuse, liiga kõrge või liiga madala pinge, faasi kao. Kuid pingerelee ei ole kaitse pikse, lühise või elektrilöögi eest – selleks on teised seadmed ja selles juhendis näitame selgelt, milline neist mille eest kaitseb.

Sinine – teave Roheline – kasu teile Oranž – ⚠ kontrollige Punane – ⚡ ohutus ja vead

Sisukord

Mida te vajate? Kiirvalik

Olukord	Lahendus	Kust otsida
1 faasiga korter või maja, soovitakse kaitsta kogu sisendit	1F jõurelee, vool ≥ sisendkaitselüliti voolust	1F 40 A · 1F 80 A
Vaja on ka koormust piirata (nt piiratud liitumisvõimsus)	1F relee voolukontrolliga (VA tüüp)	VA 40 A · 1–63 A
Maja või töökoja kolmefaasiline sisend	3F jõurelee või 3F juhtrelee + kontaktor	3F 63 A · 3F 63 A (teine)
Kolmefaasiline mootor, pump, kompressor	Faasijärjestuse ja asümmeetria relee – juhib kontaktori mähist	3F 8 A C/O · ABB CM-PVE · ABB CM-MPS
Kolmefaasiline sisend, kuid ühefaasiline koormus peab faasi kadumisel edasi töötama	Automaatne faasivalija 3F → 1F	Faasivalija 63 A
Soovite kilbi avades näha iga faasi pinget ja tarbimist	Ekraaniga relee: V, A, kWh (1F või 3F)	1F kWh-ga · 3F V+A
Maja on kaugel, soovite näha pinget ja sündmusi telefonis	Wi-Fi pinge- ja voolurelee	Wi-Fi 63 A
Automaatika, 12 V / 24 V / 48 V toide	Vastava pinge juhtrelee	12 V DC
⚡ Äike, pikne, pingehüpped võimsate seadmete sisselülitamisel	Mitte pingerelee, vaid liigpingepiirik (SPD) T1 / T2 / T3	SPD T2 / T3 · SPD T1

Mida võidate pingerelee paigaldamisega

Nullijuhi katkemisel lülitab relee seadmed välja enne, kui need on kaua olnud kuni ~400 V pinge all. Kiireimad digitaalsed releed teevad seda ~0,02 s jooksul, teised – seatud viite järel (kuni mõne sekundini).
Kompressorid ja pumbad ei tööta liiga madalal pingel, mil mootorid kuumenevad üle ja põlevad läbi.
Pinge taastumisel lülitatakse seadmed sisse alles pärast seatud viidet, kui pinge on stabiliseerunud. Nii välditakse sagedast sisse- ja väljalülitumist ebastabiilse pinge ajal ning kompressori käivitamist enne, kui rõhk on ühtlustunud.
Digitaalsed releed näitavad pinget ja voolu – näete, mis võrgus toimub.

⚡ Mis on eluohtlik – ja mille eest pingerelee EI KAITSE

Elektrilöök (lekkevool läbi inimese) – kaitseb ainult rikkevoolukaitse (RCD).
PEN-juhi katkestus – pinge ilmub korpustele ja torudele. Lähemalt ↓
Puute- ja sammupinge äikese ajal piksekaitse allaviikude, maanduselektroodi ja metalltorude juures. Lähemalt ↓
L ja N vahetatud – relee väljalülitamisel jääb faas seadmele. Lähemalt ↓
Tulekahju – nullijuhi katkemisel ja ~400 V pinge korral kuumenevad üle ja süttivad seadmete toiteplokid; ülekuumenenud klemmid kilbis.
Töö pinge all olevas kilbis – paigaldage relee, piirik või RCD ainult pärast sisendi väljalülitamist ja pingevabaduse kontrollimist.

Mille eest relee kaitseb ja mille eest mitte

Selle lehe kõige olulisem tabel. Igal ohul on oma kaitseseade ja need ei asenda üksteist.

Oht	Kestus	Pingerelee	Mis kaitseb
Nullijuhi katkestus (faasipinged „nihkuvad“ kuni ~400 V)	sekundid – tunnid	✓	Pingerelee
Pikaajaline liiga kõrge pinge (nt 250–270 V)	minutid – tunnid	✓	Pingerelee
Liiga madal pinge (nt < 190 V)	minutid – tunnid	✓	Pingerelee
Faasi kadu, vale faasijärjestus, asümmeetria	pikaajaline	✓ 3F	Kolmefaasiline pinge- / faasijärjestuse relee
Ülekoormus (liiga suur koormusvool)	sekundid – minutid	osaliselt	Kaitselüliti. Voolukontrolliga relee võib koormust täiendavalt piirata, kuid ei asenda seda
Lühis	millisekundid	✗	Kaitselüliti või sulavkaitse
⚡ Lekkevool, elektrilöök – eluohtlik	pikaajaline; RCD lülitab välja ≤ 0,3 s jooksul (tavaliselt 20–40 ms)	✗	Rikkevoolukaitse (RCD) – multifunktsionaalse relee lekkefunktsioon seda ei asenda
⚡ Pikse- ja lülitusliigpinged (tuhanded voldid)	mikrosekundid – millisekundid	✗	Liigpingepiirik (SPD)
⚡ Otsene pikselöök hoonesse	mikrosekundid	✗	Piksekaitse (piksevarras, maandus) + SPD T1

Nullijuhi katkestus – kõige sagedasem põhjus

Kolmefaasilises sisendis on ühefaasilised seadmed jaotatud kolme faasi vahel ja vool naaseb ühise nullijuhi kaudu. Kui nullijuht katkeb (läbipõlenud kontakt kilbis, kahjustatud kaabel, õhuliini rike), jaotuvad faasipinged ümber vastavalt koormustele. Vähem koormatud faasis võib pinge tõusta 300–400 V-ni, rohkem koormatud faasis langeda 100–150 V-ni. Mõne sekundiga põlevad läbi toiteplokid, telerid, katelde elektroonika.

1. Nullijuht katkeb
Kontakt kilbis või liinis

→

2. Pinge nihkub
Kohati 380 V, kohati 150 V

→

3. Relee lülitab välja
~0,02 s kuni mõni s (sõltuvalt mudelist)

→

4. Lülitab sisse pärast viidet
Kui pinge on taas normaalne

⚠ Kolmefaasilises majas paigaldage ühefaasilised releed igale faasile, millest toidetakse ühefaasilisi seadmeid, või valige kolmefaasiline relee. Nullijuhi katkemisel on ohus kõik faasid, mitte ainult üks.

⚡ Eluohtlik. TN-C-S-võrgus võib PEN-juhi katkemisel enne sisendit ilmuda ohtlik pinge seadmete korpustele, torudele, vannile ja teistele PE-ga ühendatud osadele. Pingerelee selle eest ei kaitse – vaja on usaldusväärset PEN-ühendust ja kordusmaandust sisendis. Kui tunnete korpust puudutades „näpistamist“, lülitage sisend kohe välja ja kutsuge elektrik.

Liigpinged ja pikne: miks on vaja piirikut

„Liigpingeks“ nimetatakse igapäevaelus kahte erinevat nähtust. Pikaajaline liiga kõrge pinge (250–400 V sekundeid või tunde) – pingerelee ülesanne. Impulssliigpinge – see on pikse või suurte koormuste lülitamise tekitatud tuhandete voltide suurune impulss, mis kestab mikrosekundeid. Seda saab seadmetele ohutu tasemeni (Up) piirata ainult liigpingepiirik (SPD), mis juhib impulssvoolu nanosekunditega maandusse.

Impulss (standardkuju)	Frondi aeg	Kestus poolväärtuseni	Kus kasutatakse
Otsese pikse vool 10/350 µs	10 µs	350 µs	SPD T1 katsetus (Iimp)
Indutseeritud pikse vool 8/20 µs	8 µs	20 µs	SPD T2 katsetus (In, Imax)
Kombineeritud laine 1,2/50 µs (pinge) + 8/20 µs (vool)	1,2 µs	50 µs	SPD T3 ja seadmete impulsikindluse katsetus (Uoc)
Lülitusliigpinge 250/2500 µs	250 µs	2500 µs (2,5 ms)	Võimsate koormuste, mootorite, kondensaatorite lülitamine võrgus
Kiireim pingerelee	~20 000 µs (0,02 s) – sadu või tuhandeid kordi kauem kui impulss		Relee „näeb“ impulssi, kui see on juba möödas

Tähis „10/350 µs“ tähendab: vool saavutab maksimumi 10 µs jooksul ja langeb poole väärtuseni 350 µs jooksul. Piirik (SPD) rakendub nanosekunditega – kiiremini kui ükskõik millise impulsi front.

Selleks ajaks, kui relee impulsist „teada saab“, on see juba möödas – ka läbi relee sisemise elektroonika. Seetõttu vajab ka relee ise enda ette piirikut.

Piiriku tüüp	Kuhu paigaldatakse	Millal on vaja	Kust otsida
T1 (või T1+T2)	Peakilbis	Kohustuslik piksevardaga hoonele, soovitatav õhuliinitoite korral	SPD T1 / T1+T2
T2	Pea- või jaotuskilbis	Peaaegu igale majale ja objektile – põhikaitse	SPD T2 / T3
T3	Tundlike seadmete juures, kui need on T2-st kaugemal kui ~10 m kaablit	Serverid, valvesüsteemid, katelde ja soojuspumpade kontrollerid	SPD T3

SPD valitakse vastavalt maandussüsteemile (TN-C-S – 3+0 / 4+0, TT – 3+1 / 1+1 N-PE lahendiga). Selle ette paigaldatakse tootja määratud eelkaitsme sulavkaitse või kaitselüliti.

Kompleksne kaitse kilbis – 4 seadet, igaüks oma ülesandega
Liigpingepiirik (impulsid) + kaitselüliti (ülekoormus, lühis) + pingerelee (pikaajaline liiga kõrge / liiga madal pinge, nullijuht) + rikkevoolukaitse (inimeste ohutus). Piksevardaga või õhuliiniga hoonele – lisaks ka väline piksekaitse ja maandus.

Kui liigpinge tuleb läbi maanduse

Tavaliselt arvatakse, et liigpinge tuleb võrgujuhtmete kaudu. Pikse korral tuleb see aga sageli „altpoolt“ – läbi maanduse ja PE-juhi. See juhtub, kui hoone maanduse potentsiaal järsku tõuseb, samas kui võrgu nullijuht (maandatud sadade meetrite kaugusel alajaamas) jääb peaaegu nullpotentsiaalile. PE- ja L/N-juhtide vahel tekib mitme või mitmekümne kilovoldine erinevus, mis lahendub läbi seadmete.

Kui palju tõuseb maanduse potentsiaal
U = I × R. Näide: maanduselektroodi kaudu voolab maasse 10 kA osa piksevoolust, maandustakistus 10 Ω → teoreetiliselt kuni 100 kV hoone maanduse ja kauge võrgu nullpunkti vahel. Isegi 1 Ω korral – 10 kV, samas kui tüüpiliste kodumasinate impulsitaluvus on 1,5–2,5 kV. Seetõttu ei aita ainult väike maandustakistus – vaja on potentsiaaliühtlustust ja piirikuid.

Millal tuleb impulss läbi maanduse	Mis toimub	Kuidas kaitsta
Otsene löök piksevardale või katusele	Umbes pool voolust läheb maanduselektroodi, ülejäänu „otsib“ potentsiaaliühtlustuse kaudu teed sisendjuhtmete kaudu võrku	SPD T1 / T1+T2 sisendis, ühendatud peapotentsiaaliühtlustuslatiga
Pikne lööb lähedusse (puu, naaberhoone, maapind kuni ~100 m)	Vool levib pinnases, hoone maanduse potentsiaal tõuseb – impulss liigub PE-st läbi seadmete L/N-i	SPD T2 kõigi juhtide ja PE vahel, ühine potentsiaaliühtlustus
Mitu eraldi, omavahel ühendamata maanduselektroodi (piksekaitse, kõrvalhoone, päikesejaama raami, välikaamera)	Pikse ajal erinevad nende potentsiaalid kilovoltide võrra – rikki lähevad nende vahel ühendatud seadmed (andmekaablid, kontrollerid)	Ühendage kõik maanduselektroodid üheks süsteemiks läbi potentsiaaliühtlustuslati
Andme-, antenni- ja signaaliliinid hoonete vahel (Ethernet, RS-485, väravaautomaatika, kaamerad)	Impulss möödub toitepiirikust ja jõuab seadmetesse andmejuhtmete kaudu	Andmeliinide piirikud liini mõlemas otsas, varjestus – ühtlustuslatile

⚡ Eluohtlik – puute- ja sammupinge. Kui piksevool voolab maanduselektroodi, tekib maapinnal selle ümber ja metallosadel suur pingeerinevus. Äikese ajal ärge puudutage piksekaitse allaviike, metallposte, aedu ega torusid, ärge seiske maanduselektroodile lähemal kui 3 m ja ärge töötage kilbis. Allaviikude kohtades, kus inimesed liiguvad, kasutatakse isolatsiooni ja potentsiaaliühtlustust (vastavalt LST EN 62305-3).

⚡ Oluline: pingerelee sellist impulssi ei märka ega peata – see möödub mõne mikrosekundiga. Kaitse maanduse kaudu tulevate impulsside eest = ühine potentsiaaliühtlustus + piirikud kõigil hoonesse sisenevatel juhtmetel (toide, andmed, antenn) + nõuetekohaselt rajatud maandus. TT-süsteemis – piirik skeemi 3+1 / 1+1 järgi N-PE lahendiga.

Jõu- või juhtrelee?

Omadus	Jõurelee	Juhtrelee
Kuidas töötab	Kogu koormusvool läbib relee kontakti	Relee kontakt (4–16 A, sõltuvalt mudelist) juhib kontaktori mähist või signaali
Vool	16–150 A (sõltuvalt mudelist)	Koormus – nii palju, kui kontaktor lubab
Kellele sobib	Korterile, majale, eraldi grupile – lihtne paigaldada	Mootoritele, pumpadele, suurtele sisenditele, automaatikakilpidele
Kuidas ära tunda	Nimetuses on märgitud 25 / 40 / 63 / 80 A	Nimetuses „1 C/O“, „2NO/NC“, 4–16 A, „mehaaniline“, „faasijärjestuse“

⚠ Juhtrelee 4–16 A kontakti kaudu ei tohi otse ühendada võimsat koormust (katel, kütteseade, mootor) – kontakt keevitub kokku või põleb läbi. Sellise koormuse jaoks – kontaktor, mille mähist juhib relee.

Ideaalne: avad kilbi – ja näed, mis võrgus toimub

Parim on, kui relee mitte ainult ei kaitse, vaid ka näitab: iga faasi pinget, kui palju voolu läbib, kui palju tarbitakse ja mis oli viimase väljalülituse põhjus. Kilbi avamisel on mõne sekundiga selge, kas probleem on võrgus või majas ja milline faas on ülekoormatud.

Mida näitab	Kellele kasulik	Näited
1F: pinge, vool, tarbitud energia (kWh)	Korter, ühe faasiga maja, eraldi grupp (katel, soojuspump)	63 A kWh-ga · 80 A kWh-ga
3F: iga faasi pinge ekraanil	Kolmefaasiline sisend – kohe on näha, millises faasis on probleem	3F 63 A, kolm ekraani
3F: pinge ja vool igas faasis, tasakaalustamatus	Töökoda, talu – on näha, milline faas on ülekoormatud, kuhu koormust ümber tõsta	3F 1–100 A
3F + telefonis: V, A, kW, kWh, temperatuur, sündmused	Maakodu, üüritav eluruum, objekt ilma inimesteta	3F 4P Wi-Fi
Ainult faasipinged (ei lülita välja)	Kilp, kus kaitse on juba olemas – täiendav „aken“ võrku	3F pingeindikaator

Mida saate näitudest näha – juba enne riket

Faasipinged „lahknevad“ (nt 248 V – 231 V – 209 V) ja koormused faaside vahel on väga erinevad – see on sage nõrgeneva nullijuhi kontakti tunnus. Tasub kontrollida nullijuhi ühendusi, enne kui nullijuht täielikult katkeb.
Üks faas on pidevalt mitu korda rohkem koormatud – tõstke osa ühefaasilisi gruppe teistele faasidele: sisend kuumeneb vähem, pingelang on väiksem.
Pinge langeb alla 207 V (230 V −10 %) – see pole enam lihtsalt „nõrk võrk“, vaid võrgu probleem: pinge on väljaspool EN 50160 piire. Fikseerige näidud (kuupäev, kellaaeg, iga faas) ja pöörduge jaotusvõrguettevõtja poole – tal on kohustus see korda teha. Sama kehtib, kui pinge ületab 253 V (+10 %).
Tarbimine (kWh) – näete, kui palju katel või soojuspump „sööb“, ilma eraldi arvestita.

⚡ Kõigepealt mõõtke. Pingerelee piire on lihtsam seadistada, kui teate objekti tegelikke pingekõikumisi. Rentige elektrivõrgu analüsaator Smart-MAIC D103 7 või 14 päevaks – analüsaatori rent.

Valik ja seadistus 5 sammuga

1F või 3F? Vastavalt sisendile ja kaitstavatele seadmetele. Kolmefaasilistele mootoritele – kindlasti faasijärjestuse ja asümmeetria kontrolliga.
Jõurelee vool – mitte väiksem kui selle ees oleva kaitselüliti vool, parim – üks aste suurem (32 A → 40 A, 40 A → 63 A). Kaitselüliti laseb pikka aega läbi kuni 1,13–1,45 × In, seega peab seda taluma ka relee.
Pingepiirid. Standard EN 50160 lubab 230 V ±10 % (207–253 V). Praktikas seatakse sageli U> ≈ 255–260 V, U< ≈ 180–195 V. Kui võrk on „nõrk“ (maapiirkond, pikk liin), mõõtke esmalt mõni päev pinget ja alles siis seadke piirid – nõrgas võrgus võib neid olla vaja laiendada. Kui aga pinge langeb regulaarselt alla 207 V (−10 %), on tegemist võrgurikkega, mitte seadistuse küsimusega: piire pole mõtet „venitada“ – fikseerige mõõtmised ja nõudke, et võrguettevõtja taastaks normi.
Sisselülitusviide. Külmikutele, sügavkülmikutele, kliimaseadmetele ja soojuspumpadele – mitte lühem kui 3 min (180 s), et kompressor ei käivituks kõrge rõhu all. Valgustusele ja elektroonikale piisab 10–30 s.
Ekraan ja mõõtmised: valige relee, mis näitab iga faasi pinget ja voolu, ideaalis ka kWh-d ja viimase väljalülituse põhjust (lähemalt ↑). Lisaks – voolupiir (VA tüüp), Wi-Fi jälgimine, temperatuurikaitse.

⚠ Mida kontrollida enne ostmist

Kibirkštis: „Ostsin pingerelee ja arvasin, et nüüd pole ka pikne hirmus. Pärast äikest ei tööta enam ei katel ega relee ise…“

Mida kontrollida	Miks
Jõu- või juhtrelee	Juhtrelee kontakt 4–16 A – võimsa koormuse jaoks on vaja kontaktorit
Relee vool võrreldes kaitselüliti vooluga	Relee In ei tohi olla väiksem – muidu kontaktid kuumenevad üle
Toitepinge (230 V AC, 3×400 V, 12/24/48 V DC)	Teisele pingele mõeldud relee ei tööta või põleb läbi
Reguleeritavad piirid ja viide	Kompressorid vajavad ≥ 3 min sisselülitusviidet
Laius DIN-moodulites	Jõureleed võtavad sageli 2–4 moodulit
Kas kilbis on liigpingepiirik	Ilma selleta jäävad relee ja seadmed pikseimpulsside eest kaitseta

✗ Kõige sagedasemad vead

Viga	Tagajärg
Pingereleed peetakse piksekaitseks	Äikese ajal võivad läbi põleda nii seadmed kui ka relee – vaja oli SPD-d
Relee vool on väiksem kui kaitselülitil	Kontaktid kuumenevad üle, relee läheb rikki
Võimas koormus on ühendatud juhtrelee 4–16 A kontakti kaudu	Kontakt keevitub kokku – kaitse enam ei tööta
Kompressoritele on seatud 5–15 s sisselülitusviide	Kompressor käivitub enne rõhu ühtlustumist, kuumeneb üle ja läheb rikki
Liiga kitsad piirid nõrgas võrgus	Relee lülitab asjatult välja mitu korda päevas
Maja sisendile on valitud 3F relee ilma N-ühenduseta	Mõõdab ainult liinipinget, seega nullijuhi katkemisel ei rakendu
⚡ L ja N vahetatud relee klemmides	Eluohtlik: relee lülitab välja nullijuhi, kuid faas jääb seadmega ühendatuks – hooldamisel võib saada elektrilöögi

⚡ Ohutu paigaldus – Fazė nõuanne
Enne paigaldamist lülitage sisend välja ja kontrollige pingevabadust. Ühendage jõurelee sisendkaitselüliti järele, liigpingepiirik – relee ette, sisendile lähemale. Juhtmete ristlõige peab vastama relee voolule, klemmid pingutage tootja määratud momendiga. Pärast sisselülitamist kontrollige relee näidatud pinget mõõturiga ning seadke piirid ja viide. Töid teeb kvalifitseeritud elektrik.

☝ Elsprendimai.eu soovitab

Koos pingereleega – liigpingepiirik T2, piksevardaga või õhuliiniga hoonele aga – T1 / T1+T2.
Ei tea, milline on teie võrgupinge? Rentige võrguanalüsaator ja mõõtke enne piiride seadmist.
Inimeste ohutuseks – rikkevoolukaitse, kolmefaasilistele mootoritele – kontaktor + faasijärjestuse relee.
Vajate kokkupandud kilpi? Paneme kokku teie skeemi järgi.

Skeem: kaitse kilbis – valesti ja õigesti

Kibirkštis: „Mul on pingerelee – milleks veel piirik?“

Fazė: „Sest relee kaitseb pikaajaliste pingehälvete eest, piirik aga pikseimpulsside eest. Need töötavad koos.“

✗ VALESTI

① Sisend L, N, PE

↓

② Sisendkaitselüliti

↓

③ Pingerelee – ainus kaitse

↓ ⚡ pikseimpulss

④ Relee ja seadmed võivad läbi põleda

✓ ÕIGESTI

① Sisend L, N, PE

↓

② Sisendkaitselüliti

↓

③ SPD T2 → PE-latt

↓

④ Pingerelee

↓

⑤ Rikkevoolukaitse → gruppide kaitselülitid

Miks just nii – selgitus skeemi numbrite järgi

Valesti ③–④: pingerelee rakendub ~0,02 s jooksul, pikseimpulss kestab aga mikrosekundeid. Impulss läbib relee ning kahjustab nii releed ennast kui ka seadmeid.
Õigesti ③: piirik T2 paigaldatakse relee ja rikkevoolukaitse ette. Impulsi juhib see PE-latti võimalikult lühikese juhtmega (piiriku ühenduste kogupikkus soovitatavalt ≤ 0,5 m, mitte üle 1 m).
Õigesti ④: relee kaitseb selle eest, mida piirik kinni ei püüa – nullijuhi katkestuse, liiga kõrge või liiga madala pinge eest, mis kestab sekundeid ja kauem.
Õigesti ⑤: rikkevoolukaitse kaitseb inimesi, kaitselülitid – juhtmeid ülekoormuse ja lühise eest. Piksevardaga või õhuliiniga hoonele T2 asemel – T1+T2 piirik.

⚠ Skeem on soovituslik. Kontrollige ühendust tootja juhendi ja projekti järgi. Paigalduse teeb ja selle eest vastutab kvalifitseeritud elektrik. UAB „Elektrotechnikos sprendimai“ ei vastuta ühendamise ja võimalike vigade eest.

KKK

Kibirkštis: Kas pingerelee kaitseb pikse eest?

Fazė: Ei. Pikseimpulss kestab mikrosekundeid, relee rakendub aga sajandiksekunditega. Pikse- ja lülitusimpulsside eest kaitseb liigpingepiirik (SPD), otsese hoonesse löögi eest – piksekaitse. Pingerelee kaitseb pikaajaliste hälvete eest: nullijuhi katkestuse, liiga kõrge või liiga madala pinge eest.

Kibirkštis: Mul on hea maandus – kas piirikut on ikkagi vaja?

Fazė: Jah. Pikse ajal tõuseb isegi hea maanduse potentsiaal võrgu nullijuhi suhtes kilovoltide võrra ja impulss läheb PE kaudu seadmetesse. Kaitseb ainult ühise potentsiaaliühtlustuslatiga ühendatud piirik ning kõigi hoone maanduselektroodide omavaheline ühendamine.

Kibirkštis: Millist voolu valida?

Fazė: Mitte väiksemat kui relee ees oleva kaitselüliti vool. Nt sisend 25 A – relee 32 või 40 A.

Kibirkštis: Milliseid piire seada?

Fazė: Enamasti U> umbes 255–260 V ja U< umbes 180–195 V. Kui relee lülitab sageli põhjuseta välja, mõõtke esmalt võrgupinget ja alles siis korrigeerige piire.

Kibirkštis: Millist sisselülitusviidet seada külmikule või soojuspumbale?

Fazė: Mitte lühem kui 3 minutit. Kompressor vajab aega rõhu ühtlustumiseks – vastasel juhul käivitub see koormuse all ja kuumeneb üle.

Kibirkštis: Releel on lekkefunktsioon – kas võin rikkevoolukaitse paigaldamata jätta?

Fazė: Ei. Seal, kus see on nõutud (pistikupesade grupid kuni 32 A, niisked ruumid jm), on kohustuslik rikkevoolukaitse vastavalt EN 61008 / EN 61009. Multifunktsionaalse pingerelee lekkefunktsioon annab ainult täiendavat teavet.

Kibirkštis: Kolmefaasiline maja – üks kolmefaasiline relee või kolm ühefaasilist?

Fazė: Kolmefaasiline relee (enamikul mudelitel) lülitab välja kõik faasid korraga – see on kolmefaasiliste mootorite puhul hädavajalik. Kolm ühefaasilist releed lülitavad välja ainult selle faasi, milles on probleem – mugav, kui kõik seadmed on ühefaasilised ja soovite, et teised faasid töötaksid edasi.

Kibirkštis: Mille poolest erineb faasivalija pingereleest?

Fazė: Pingerelee lülitab koormuse välja, faasivalija aga lülitab selle ümber teisele, sobivale faasile. Nii töötavad ühefaasilised seadmed (katel, pump) edasi ka ühe faasi kadumisel.

Allikad: EN 50160 (pingetunnussuurused jaotusvõrkudes); HD 60364-4-443 ja HD 60364-5-534 (liigpingekaitse, piirikute valik ja paigaldus); EN 61643-11 (madalpinge liigpingepiirikud); EN 61000-4-5 (impulsskindlus, 1,2/50 µs ja 8/20 µs); IEC 60060-1 (lülitusimpulss 250/2500 µs); LST EN 62305 (piksekaitse); elsprendimai.eu tootekaartide tehnilised andmed. Kontrollitud 2026-10-15.

Valime kilbile tervikliku kaitse

Märkige sisend (1F või 3F, vool), kas on piksevarras või õhuliin ja milliseid seadmeid kaitsete. Vastame, milline pingerelee, piirik ja muu kaitse on vajalik, ning esitame hinna.

Küsi pakkumist →